Prillikool
Siia lehele oleme kokku korjanud suure osa olulistest küsimustest, mida te meile esitanud olete.
Prillikool
Siia lehele oleme kokku korjanud suure osa olulistest küsimustest, mida te meile esitanud olete.
Prillikooli teemad
Prilliklaasid
Läätsed
Prillide hooldamine
Läätsevedelik ja silmatilgad
Prilliraamid
BLICK ujumisprillid
Prilliklaasid
Kui tihti tuleb nägemist kontrollida?
Soovitame nägemist kontrollida iga kahe aasta järel. Nägemist saab lasta kontrollida optikakauplustes optometristide juures. Silmaarsti juures võiks käia iga 3 aasta järel.
Mis on kontoriprillid?
Niinimetatud arvuti-, töö- või kontoriprillid on parim valik neile, kes peavad pidevalt vaatama erinevatele lähidistantsil olevatele kaugustele – näiteks tehes arvutiga tööd, tuleb vaadata nii ekraani, klaviatuuri kui arvuti kõrval olevat teksti.
Arvutiga tööks on võimalik tellida ka 0-dioptriga (st ei korrigeeri nägemistugevust) peegeldumisvastase kattega prillid. Sellised prillid aitavad normaalse nägemise korral vähendada monitori ekraanil tekkivaid peegeldusi ning parandada nägemiskvaliteeti. Nii väsivad silmad vähem. Arvestama peab sellega, et need prillid tuleb eest ära võtta, kui soovid kontoris ringi liikuda – muidu on nägemine udune.
Kas ma peaksin valima klaasist või plastikust prilliklaasid?
Kuigi me räägime prilliklaasidest, on optika mõistes tegemist prilliläätsega. Lisaks ei valmistata tänapäeval prilliläätsesid mitte ainult klaasist (mineraallääts), vaid ka plastikust (orgaaniline lääts). Kuna inimeste elustiil, tööülesanded, vajadused ja harjumused on erinevad, siis ei ole võimalik öelda, et üks on parem. Plastikust lääts on purunemiskindlam ja kergem, kuid oma pehmuse tõttu on seda kergem kriimustada. Mineraallääts on küll kriimustustele vastupidavam, kuid ka raskem ning kipub kukkumisel purunema.
Konsulteeri oma optometristiga, kes aitab Sul kindlasti Sinu jaoks sobivaima valiku teha.
Mida tähendavad numbrid ja arvud prilliretseptil?
Kontaktläätsede ja prillide retseptidel on kirjas lisaks sarnastele parameetritele ka mõned erinevad. Nii näiteks on läätsede puhul lisaks vaja teada ka läätse kumerust ja diameetrit.
OD– parem silm
OS– vasak silm
BC – kumerus (base curve). See lühend, mis esineb ainult kontaktläätsede retseptil, näitab silmade kuju – mida järsem on kumerus, seda väiksem on number.
PD on vahekaugus inimese silmaterade e pupillide vahel – silmavahe. Prilliklaaside keskkohad peavad olema kohakuti pupillidega.
SPH või SF tähistab sfääri ehk korrektsiooni tugevust. Tavaliselt käib numbri ette kas „+“ või „-“ märk vastavalt sellele, kas tegemist on kaug (+)- või lühinägelikkusega (-). See lühend esineb nii prillide kui läätsede retseptil
CYL tähendab silindrit ning selle tähise leiad prilliretseptilt siis, kui Sul on astigmatism. Kui tavaliselt on silmamuna kenasti ümmargune, siis mõnel inimesel on selle eespind veidi munaja kujuga, mille tõttu on nägemini veidi moonutatud või hägune. Silindrit tähistatakse alati numbriga, mille ees on „+“ või „-“ märk.
AXIS ehk kalle kraadides (0-180°) märgitakse retseptile vaid juhul, kui on märgitud CYL suurus. Kui astigmatism on vaid ühel silmal, siis märgitakse silinder ja kalle ainult ühe silma jaoks.
Prisma (pr) – kasutatakse siis, kui tahetakse prillidega korrigeerida nn laiska või kõõrdi vaatavat silma.
ADD – kui vajatakse prilli nii kaugele kui lähedale vaatamiseks, siis märgitakse kaugele vaatamise tugevusele lisatugevus ADD-na nt. 1,0 1,5 1,75 jne
DIA ehk diameeter on mõiste, mis esineb ainult kontaktläätsede retseptil. See näitab kontaktläätse suurust millimeetrites ühest läätseservast teise.
Mida ma saan teha prillide eluea pikendamiseks?
1. Hoidke prille tugevas prillitoosis.
2. Ärge asetage prille lauale või muule kõvale pinnale klaasiga allapoole.
3. Prille ei tohi jätta päikese kätte (näiteks suvel auto armatuurlauale), kuna kõrge kuumus võib prilliklaasi pinnakatet kahjustada. Samuti võib äärmuslik temperatuuri kõikumine viia pingest tingitud mõranemiseni ja/või prilliklaasi pinnakatte kahjustumise või koguni eraldumiseni.
4. Prillide hoidmine vanni või kraanikausi serval võib samuti klaaside eluiga vähendada, kuna pesu- või kosmeetikavahendite pritsmed mõjuvad klaasi pinnakattele kahjulikult.
5. Olge ettevaatlik juukselakkide ja parfüümide pihustamisel – need võivad rikkuda prilliklaaside pinnakatte.
6. Ärge kandke prille pealael, kuna sellises asendis võivad prilliraamid väänduda ning klaaside fookuskese nihkuda. Prilliketid ja –paelad aitavad küll vähendada ohtu, et prillid maha kukuvad ja purunevad, kuid ilmaasjata ei maksa oma prille nende abil rippumas kanda – raamid ja prillide hinged on kerge pinge all ja võivad kergemini viga saada.
7. Aeg-ajalt kontrollige prillisangade hingi ja raami kruvisid, et need oleks korralikult kinni.
8. Mõningaid lihtsamaid prilliraamide remonditöid saate lasta teha optikakauplustes. Kuid kui prillide klaasid on rikutud, siis neid vigastusi pole kahjuks võimalik parandada.
Kuidas prille õigesti puhastada?
1. Võimaluse korral kasutage spetsiaalset prilliklaaside puhastusvahendit ja mikrofiiberkiust puhastuslappi. Puhastuslappi tuleb samuti aeg-ajalt pesta (kuni 40°C vees), kuid ärge kasutage pesu pehmendavaid aineid ega loputusvahendeid – nende jäägid kangas võivad jätta prilliklaasile puhastamise jäljed (triibud).
2. Prilliklaase ei tohi kunagi puhastada kuivalt! Peske neid jaheda jooksva vee all neutraalse (happevaba) puhastusvahendiga. Pange üks tilk pesuvahendit peopesale, vahustage see sortsu veega ja alles siis pange tekkinud vaht klaasi pinnale. Peale pesu kuivatage klaasid mikrofiiberkiust lapiga.
3. Ärge kasutage äädikat, aknapuhastusvahendit või muud olmekeemiat. Prillide puhastamiseks neile „hingamine“ ei ole piisav– nimelt ei jõua nii klaasidele piisaval määral niiskust ning klaaside kuivalt hõõrumine võib neid kahjustada.
4. Ärge kasutage prillide puhastamiseks pabertaskurätikuid, majapidamispaberit ega suvalist riidetükki, sest need võivad sisaldada karedaid osakesi, mis prilliklaaside pinda kriimustavad.
5. Peske regulaarselt vee ja seebiga ka prilliraame, kuna naha happesus, mustus, higi ja kosmeetikavahendite jäägid võivad raamidele (eriti plastraamidele) kahjulikult mõjuda.
6. Klaaside puhastamisel ärge hõõruge neid ringikujuliselt, sest juhul, kui klaasi ja puhastuslapi vahele on jäänud mõni tilluke kare osake, siis kriibib see klaasi pinda. Pühkige klaase suunaga nina poolt prillisanga poole.
Mis on toonitud ja fotokroomsed prilliklaasid?
Toonitud prillilääts on tavaline päikeseprilliklaas, millega saab nägemist korrigeerida. Need võivad olla nii ühetoonilised kui sujuva üleminekuga (ülemine osa tumedam, alumine heledam). Toonitud prilliklaase tehakse mitmes erinevas värvitoonis (pruunid, hallid, rohekad)
Fotokroomsete prilliklaaside puhul muutub klaasi värv UV-kiirguse mõjul – mida rohkem on päikest (UV-kiirgust), seda tumedamaks muutub klaas. Kuigi see tundub olema väga mugav lahendus ka autojuhtidele, tuleb meeles pidada, et kui auto esiklaas on UV-kiirguse filtriga, siis ei pruugi tavalised fotokroomsed läätsed piisavalt tumeneda.
Osad fotokroomsed klaasid muudavad aga värvi nähtava valguse kiirguse mõjul. Sellised klaasid sobivad hästi ka autojuhtidele.
Fotokroomse katte saab lisada igale prilliklaasile ning sellele lisada omakorda peegeldumisvastane või hüdrofoobne pinnakate.
Miks kasutatakse prilliklaasidel erinevaid pinnakatteid?
Mõnest pinnakattest on abi prilliklaaside ehk prilliläätsede vastupidavuse suurendamiseks, teistest jälle nägemise parandamiseks.
Kõvapinnaga prilliläätse puhul on suhteliselt pehmele plastikpinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis muudab läätse pinna vastupidavamaks.
Peegeldusvastane kate aitab vähendada prilliläätse pinnal tekkivat ebamugavat ja nägemisteravust halvendavat valguse peegeldumisefekti. Selline pinnakate sobib eriti hästi arvutikasutajatele või pimedal ajalt autoga sõitmiseks. Lisaks sellele on peegeldusvastase kattega lääts märkamatum ning tundub silma ees kergem. Peegeldusvastasele kattele on võimalik lisada veel vetthülgav pinnakate.
Vett ja mustust hülgav pinnakate (hüdrofoobne pinnakate) vähendab prillide liiga sagedase puhastamise vajadust, kuna see pinnakate on äärmiselt sile. Superhüdrofoobne töötlus annab eriti sileda pealiskihi – klaasidele ei jää pidama mustus ega veepiisad.
Hüdrofoobse pinnakattega klaasid “higistavad” tunduvalt vähem ning nende puhastamiseks piisab kui kasutate spetsiaalset mikrofiiberlappi.
Kui optometrist soovitab prillidele nii kõva- kui peegeldusvastast katet, siis tasub seda kindlasti kaaluda.
Millised prilliklaaside tüübid on olemas?
Ühevaatelised ehk monofokaalsed klaasid on sama tugevusega kogu klaasi ulatuses. Sellised klaasid sobivad Sulle juhul, kui vajad prille kas ainult kaugele või lähedale vaatamiseks. Näiteks kui loed palju, ning kaugele vaatamiseks Sa prille ei vaja või vastupidi.
Mitmevaatelised ehk multifokaalsed klaasid on mõeldud nii lähedale kui kaugele vaatamiseks. Multifokaalsed klaasid jagunevad kahevaatelisteks ja progresseeruvateks.
Kahevaatelised ehk bifokaalsed klaasid võimaldavad oma vaatevälja „jagada“ – klaaside ülaosa võimaldab vaadata kaugemale ning läbi klaaside alaosa on on võimalik lugeda. Sellised klaasid tunned ära poolkuu-taolise „luugi“ järele klaasi pinnal.
Progressiivklaaside tugevus muutub sujuvalt ülaosast kui alaosani, mistõttu moodustub klaasi keskosas sobiv optiline tugevus ka nö keskdistantsi jaoks. Selliste prillidega näed igale vajalikule distantsile, kuid mitte igast klaasi osast – igale distantsile vastab teatud ala klaasil. Need klaasid sobivad Sulle juhul, kui vajad prille erinevatele kaugustele vaatamiseks.
C-Welli progressiivklaasid on toodetud FreeForm tehnoloogiat kasutades. See tähendab, et läätse pind modelleeritakse matemaatiliselt, mis annab suuremad võimalused läätse pinna töötlemiseks vastavalt prillikandja vajadusele. Lääts ei ole enam standardne ja fikseeritud parameetritega nagu tavatehnoloogiat kasutades.
Prillide hooldamine
Mida ma saan teha prillide eluea pikendamiseks?
1. Hoidke prille tugevas prillitoosis.
2. Ärge asetage prille lauale või muule kõvale pinnale klaasiga allapoole.
3. Prille ei tohi jätta päikese kätte (näiteks suvel auto armatuurlauale), kuna kõrge kuumus võib prilliklaasi pinnakatet kahjustada. Samuti võib äärmuslik temperatuuri kõikumine viia pingest tingitud mõranemiseni ja/või prilliklaasi pinnakatte kahjustumise või koguni eraldumiseni.
4. Prillide hoidmine vanni või kraanikausi serval võib samuti klaaside eluiga vähendada, kuna pesu- või kosmeetikavahendite pritsmed mõjuvad klaasi pinnakattele kahjulikult.
5. Olge ettevaatlik juukselakkide ja parfüümide pihustamisel – need võivad rikkuda prilliklaaside pinnakatte.
6. Ärge kandke prille pealael, kuna sellises asendis võivad prilliraamid väänduda ning klaaside fookuskese nihkuda. Prilliketid ja –paelad aitavad küll vähendada ohtu, et prillid maha kukuvad ja purunevad, kuid ilmaasjata ei maksa oma prille nende abil rippumas kanda – raamid ja prillide hinged on kerge pinge all ja võivad kergemini viga saada.
7. Aeg-ajalt kontrollige prillisangade hingi ja raami kruvisid, et need oleks korralikult kinni.
8. Mõningaid lihtsamaid prilliraamide remonditöid saate lasta teha optikakauplustes. Kuid kui prillide klaasid on rikutud, siis neid vigastusi pole kahjuks võimalik parandada.
Kuidas prille õigesti puhastada?
1. Võimaluse korral kasutage spetsiaalset prilliklaaside puhastusvahendit ja mikrofiiberkiust puhastuslappi. Puhastuslappi tuleb samuti aeg-ajalt pesta (kuni 40°C vees), kuid ärge kasutage pesu pehmendavaid aineid ega loputusvahendeid – nende jäägid kangas võivad jätta prilliklaasile puhastamise jäljed (triibud).
2. Prilliklaase ei tohi kunagi puhastada kuivalt! Peske neid jaheda jooksva vee all neutraalse (happevaba) puhastusvahendiga. Pange üks tilk pesuvahendit peopesale, vahustage see sortsu veega ja alles siis pange tekkinud vaht klaasi pinnale. Peale pesu kuivatage klaasid mikrofiiberkiust lapiga.
3. Ärge kasutage äädikat, aknapuhastusvahendit või muud olmekeemiat. Prillide puhastamiseks neile „hingamine“ ei ole piisav– nimelt ei jõua nii klaasidele piisaval määral niiskust ning klaaside kuivalt hõõrumine võib neid kahjustada.
4. Ärge kasutage prillide puhastamiseks pabertaskurätikuid, majapidamispaberit ega suvalist riidetükki, sest need võivad sisaldada karedaid osakesi, mis prilliklaaside pinda kriimustavad.
5. Peske regulaarselt vee ja seebiga ka prilliraame, kuna naha happesus, mustus, higi ja kosmeetikavahendite jäägid võivad raamidele (eriti plastraamidele) kahjulikult mõjuda.
6. Klaaside puhastamisel ärge hõõruge neid ringikujuliselt, sest juhul, kui klaasi ja puhastuslapi vahele on jäänud mõni tilluke kare osake, siis kriibib see klaasi pinda. Pühkige klaase suunaga nina poolt prillisanga poole.
Prilliraamid
Millised prilliraamid mulle sobivad?
Õnneks on erinevate raamide proovimine lihte ja kiire viis leida meeldiv lahendus. Lähtuda võiks rusikareeglist – kandilised raamid muudavad näojooned rangemaks, ovaalsemad aga pehmemaks. Kui Sul on jõulised ja tugevad näojooned, siis võiks prilliraam olla samuti veidi paksem, väga kitsa ja õrna näokuju puhul ei maksa aga valida väga jõulisi raame.
Kui Sul on ovaalne näokuju, siis on prilliraamide valimine suhteliselt lihtne – Sulle sobivad paljud raamid.
Ümmarguse näokuju puhul (näol on kõrgust ja laiust enam-vähem ühepalju) saad nägu kitsama ja piklikumana näidata nurgeliste raamidega, mis ei ole näost laiemad. Prillide ülaserv peaks jälgima kulmukaare kuju.
Kolmnurkse näokuju puhul, kui laup on laiem kui lõua osa, siis võiks proovida prilliraame, millega põsesarnadele saab laiust lisada – nii tundub laup kitsam.
Rombikujulisel näol on kitsas laup, laiad põsesarnad ja kitsas lõug. Sellise näokuju tasakaalustamiseks võiks valida pehmema joonega raamid, kuid need ei tohiks olla laiemad kui põsesarnad. Pigem võiksid raamid juhtida tähelepanu näo ülaosale. mitte keskele.
Kui silmad asuvad lähestikku, siis tasuks proovida prille, mille ninasild on märkamatu ega rõhuta silmavahet.
Mida pidada silmas mugavate prilliraamide valimisel?
Hästi istuvad prilliraamid peavad istuma ninal mugavalt ning mitte alla vajuma või ninajuurt pigistama. Prillisangad peavad ulatuma kõrvade taha ning ei tohi tekitada pigistamise tunnet. Prilliraamide laius peab olema vastavuses näo suurusega – kui raamid on liiga kitsad, siis hakkavad need oimukohtadele suruma.
Metallraamidel on plastikraamide ees mitu eelist. Esimesena võiks mainida ninapatjade reguleerimise võimalust. Kui metallraam juhtub purunema, siis mõningatel juhtudel on seda võimalik parandada (keevitamisega). Kui metallraamid deformeeruvad, siis väiksemaid töid on võimalik lasta teha optikasalongides – painutada õigesse asendisse nii raami kui sangasid, või korrigeerida ninapatjade asendit.
Plastikraamide üle rõõmustavad kindlasti need, kes eelistavad värvilisi või huvitava kujuga prilliraame. Samuti tuleb plastikraamide kasuks otsustada neil, kel on allergia mõne metallraamides kasutatava metalli vastu (nt nikkel).
Mida ma saan teha prillide eluea pikendamiseks?
1. Hoidke prille tugevas prillitoosis.
2. Ärge asetage prille lauale või muule kõvale pinnale klaasiga allapoole.
3. Prille ei tohi jätta päikese kätte (näiteks suvel auto armatuurlauale), kuna kõrge kuumus võib prilliklaasi pinnakatet kahjustada. Samuti võib äärmuslik temperatuuri kõikumine viia pingest tingitud mõranemiseni ja/või prilliklaasi pinnakatte kahjustumise või koguni eraldumiseni.
4. Prillide hoidmine vanni või kraanikausi serval võib samuti klaaside eluiga vähendada, kuna pesu- või kosmeetikavahendite pritsmed mõjuvad klaasi pinnakattele kahjulikult.
5. Olge ettevaatlik juukselakkide ja parfüümide pihustamisel – need võivad rikkuda prilliklaaside pinnakatte.
6. Ärge kandke prille pealael, kuna sellises asendis võivad prilliraamid väänduda ning klaaside fookuskese nihkuda. Prilliketid ja –paelad aitavad küll vähendada ohtu, et prillid maha kukuvad ja purunevad, kuid ilmaasjata ei maksa oma prille nende abil rippumas kanda – raamid ja prillide hinged on kerge pinge all ja võivad kergemini viga saada.
7. Aeg-ajalt kontrollige prillisangade hingi ja raami kruvisid, et need oleks korralikult kinni.
8. Mõningaid lihtsamaid prilliraamide remonditöid saate lasta teha optikakauplustes. Kuid kui prillide klaasid on rikutud, siis neid vigastusi pole kahjuks võimalik parandada.
Läätsed
Kas läätsedega tohib ujuma minna?
Ei tohi! Ei soovita ka läätsede kandmist duši all, mullivannis või saunas. Kontaktläätse puhul võib koos veega silma ja läätse vahele pääseda bakter ning tagajärjeks võib olla äärmiselt ebameeldiv silmapõletik. Ka võivad ujumise ajal läätsed lihtsalt silmast ära kaduda. Seetõttu on nii läätse- kui prillikandjatel mõistlik hankida endale nägemist korrigeerivad ujumisprillid.
Mida peab läätsekandja teadma kosmeetika kasutamisest?
Kuigi osa läätsekandjaid saab vabalt kasutada erinevaid kosmeetikavahendeid, siis paljudel tekitavad need vähem või rohkem tõsiseid silmaprobleeme. Mõned ripsmetušid, mis sisaldavad ripsmeid pikendavaid kiude, võivad läätsekandja silmi ärritada. Silmapliiatsi joon liiga lau serva lähedal või kergesti pudenev lauvärv võib ummistada Meibomi näärme, mille ülesanne on laugusid seespoolt niisutada. Selle tagajärjel võib tekkida silmapõletik, rahetera ehk halaasion jne.
1. Kasutage kosmeetikavahendeid alles pärast läätse silma asetamist ja puhastage nägu meigieemaldusvahendiga pärast läätse silmast eemaldamist.
2. Ärge kasutage õli baasil tehtud meigieemaldusvahendeid, vältige tolmpuudreid ning tolmlevat lauvärvi. Võimalusel kasutage spetsiaalseid kosmeetikatooteid, mis on loodud läätsekandjate vajadusi arvestades (Dermeyes).
3. Aerosoole (juukselakk, deodorant jm) kasutage enne läätsede silma panemist. Juhul kui Teil on läätsed silmas (näit. juuksuri juures käies), asetage käsi kaitseks silmade ette.
4. Ärge jagage kosmeetikavahendeid ja pintsleid oma sõpradega.
5. Kui silmad on punased, paistes või ärritunud, lõpetage viivitamatult kontaktläätsede kandmine ja pöörduge silmaarsti või optometristi poole.
Kuidas kontaktläätsede eest hoolitseda?
Kontaktläätsede korralik hooldamine on silmade tervise säilitamise seisukohalt ülitähtis. Kontaktläätsede kandmisel jälgige kindlasti kõiki oma silmaarsti või optometristi nõuandeid.
Laadi siit endale põhjalik kontaktläätse kasutaja meelespea (pdf formaadis).
Kas lääts võib „kaduda“ silma taha?
Ei või! Silma ehituse tõttu ei ole see võimalik. Kui sa kahtlustad, et lääts on sila taha kadunud, siis tõenäoliselt on see silmast hoopis välja kukkunud või unustasid sa ta üldse silma panna.
Mis juhtub, kui panen läätsed kogemata valepidi silma?
Tegelikult on siin koguni 2 eksimisviisi. Esiteks võib juhtuda, et paned kogemata vasaku silma läätse paremasse silma. Sellise eksituse vältimiseks on läätsekonteineril vastavad märgised peal. Selles pole midagi hullu, kui silmad on põletikuvabad. Kui aga ühes silmas juhtub olema põletik, siis pannes selle silma läätse tervesse silma, võid bakteri sinna edasi kanda. Ning kui Sinu silmade jaoks on erineva tugevusega läätsed, siis tunned vales silmas olevat läätse kohe ära.
Teine eksimisvõimalus on siis, kui pehme lääts pannakse silma nö pahupidi – sisemine pool väljaspool. Silmas on siis tunda hõõrumist ja ebamugavustunnet. Sellisel juhul tuleb lääts silmast ära võtta, loputada ja õigetpidi silma tagasi panna.
Kas värviliste läätsedega näen värve teisiti?
Ei, kindlasti mitte, sest värviliste läätsede ala, mis jääb pupilli kohale, on tehtud värvitust ja läbipaistvast materjalist.
Kas normaalse nägemise puhul saab värvilisi kontaktläätsesid kanda?
Clevio värviliste kontaktläätsede hulgast saad tõepoolest valida endale 0-tugevusega läätsed, mis ei korrigeeri Su nägemist, kuid muudavad silmavärvi.
Mida tähendavad numbrid ja arvud kontaktläätsede retseptil?
Kontaktläätsede ja prillide retseptidel on kirjas lisaks sarnastele parameetritele ka mõned erinevad. Nii näiteks on läätsede puhul lisaks vaja teada ka läätse kumerust ja diameetrit.
OD– parem silm
OS– vasak silm
BC – kumerus (base curve). See lühend, mis esineb ainult kontaktläätsede retseptil, näitab silmade kuju – mida järsem on kumerus, seda väiksem on number.
PD on vahekaugus inimese silmaterade e pupillide vahel – silmavahe. Prilliklaaside keskkohad peavad olema kohakuti pupillidega.
SPH või SF tähistab sfääri ehk korrektsiooni tugevust. Tavaliselt käib numbri ette kas „+“ või „-“ märk vastavalt sellele, kas tegemist on kaug (+)- või lühinägelikkusega (-). See lühend esineb nii prillide kui läätsede retseptil
CYL tähendab silindrit ning selle tähise leiad prilliretseptilt siis, kui Sul on astigmatism. Kui tavaliselt on silmamuna kenasti ümmargune, siis mõnel inimesel on selle eespind veidi munaja kujuga, mille tõttu on nägemini veidi moonutatud või hägune. Silindrit tähistatakse alati numbriga, mille ees on „+“ või „-“ märk.
AXIS ehk kalle kraadides (0-180°) märgitakse retseptile vaid juhul, kui on märgitud CYL suurus. Kui astigmatism on vaid ühel silmal, siis märgitakse silinder ja kalle ainult ühe silma jaoks.
Prisma (pr) – kasutatakse siis, kui tahetakse prillidega korrigeerida nn laiska või kõõrdi vaatavat silma.
ADD – kui vajatakse nägemise korrigeerimist nii kaugele kui lähedale vaatamiseks, siis märgitakse kaugele vaatamise tugevusele lisatugevus ADD-na nt. 1,0; 1,5; 1,75 jne
DIA ehk diameeter on mõiste, mis esineb ainult kontaktläätsede retseptil. See näitab kontaktläätse suurust millimeetrites ühest läätseservast teise.
Kui sageli tohib kontaktläätsi kanda?
Soovitame igal nädalal teha vähemalt 1 läätsevaba päeva. Mõistagi pead läätsede kasutamise lõpetama kohe, kui silmad hakkavad punetama, on „vesised“ või kipitavad. Sellisel juhul peaksid pöörduma silmaarsti või optometristi poole.
Kas läätsede puhul on UV-kaitse oluline?
Loomulikult! Otsene või peegelduv päikesevalgus paneb meid silmi kissitama, pupillid kahanevad ning silma pääseb väiksem hulk valgust. Kuid see ei ole siiski piisav – see kaitseb vaid nähtava valguse, mitte UV-valguse eest. Liigne UV-kiirgus võib põhjustada mitmeid erinevaid silmahaigusi. Seetõttu soovitame kindlasti UV-kaitsega läätsesid ning suvel ereda päikese käes või talvel lumelt peegelduva valguse tõttu kanda lisaks ka UV-kaitsega päikeseprille.
Läätsevedelik ja silmatilgad
Miks on C-Welli silmatilkades hüaluronaati?
Hüaluroonhape on polüsahhariid, mida leidub looduslikult inimkehas – näiteks pisaravedelikus ja silma klaaskehavedelikus. Silmatilkadele lisatud naatriumhüaluronaat aitab säilitada pisarakihi stabiilsust, kaitseb silma sarvkesta kattekude ning on seetõttu väga hea kuiva silma sündroomi vähendamiseks.
Nii C-Welli silmatilgad kui läätsevedelik sisaldavad hüaluronaati.
Kas mul on kuiva silma sündroom?
Kuiva silma sündroomi puhul silmad kipitavad, punetavad, on väsinud või koguni valgusekartlikud. Sageli kaasneb sellega ka hõõrumistunne silmas või nägemisteravuse kõikumine. Kuiva silma sündroomi põhjuseks on ebapiisav pisaravedeliku kogus, pisarate koostis või liiga kiire aurustumine. Tihtilugu avalduvad need ebameeldivad sümptomid õhtuti, kuid vahel annab see tõsine probleem endast märku ka hommikul turses silmalaugude või ripsmeid ümbritseva rähmaga. Kuna kuiva silma puhul ei ole pisaravedelikust silma kaitsmisel piisavalt abi, siis võib lisaks kergesti tekkida bakteriaalne silmapõletik.
Enamlevinud kuiva silma põhjused
- kuiv või ebakvaliteetne siseõhk
- silmi kurnavad tegevused nagu pidev töö arvutiga või telerivaatamine, mille käigus inimene pilgutab silmi tavalisest harvem
- pikad autosõidud või lennureisid
- kontaktläätsede kasutamine
- hormoonitaseme muutus naistel
- teatud haigused ja ravimid (mõned allergiaravimid, rasestumisvastased vahendid, antidepressandid jm)
Kui kaua tohib ühte läätsekonteinerit kasutada?
Tegelikult kehtib siin põhimõte – mida sagedamini, seda parem. Kuid soovitame võtta uue läätsekonteineri kasutusele hiljemalt siis, kui avate uue läätsevedeliku pudeli (C-Welli läätsevedelikuga saad alati tasuta bakteriostaatilise läätsekonteineri kaasa). Üks 360 ml läätsevedeliku pudel kestab umbes 1 kuu (juhul, kui kannad läätsi iga päev). Seega tuleks korra kuus vahetada ka läätsekonteinerit.
Kuidas läätsevedelikku kasutada?
- Enne kontaktläätsede käsitsemist peske käed.
- Eemaldage üks kontaktlääts ja loputage seda paar sekundit.
- Tilgutage kolm või neli tilka mitmeotstarbelist lahust läätsele ja puhastage seda, hõõrudes läätse õrnalt umbes 20 sekundit.
- Valage läätsekarpi nii palju mitmeotstarbelist lahust, et lääts oleks karbis täielikult vedelikuga kaetud, ning pange seejärel äsjapuhastatud lääts karpi.
- Eemaldage teine kontaktlääts ja tehke sellega sama.
- Jätke kontaktläätsed terveks ööks või vähemalt kuueks tunniks kinnisesse karpi, et need oleksid piisavalt desinfitseeritud.
- Enne läätsede kasutamist loputage neid uuesti paar sekundit lahusega.
BLICK
ujumisprillid
Miks eelistada Blicki ujumisprille?
Paljud nägemist korrigeerivad ujumisprillid on nö valmisprillid – mõlemad klaasid on ühesuguse dioptriga. Kui Sul on nägemist vaja korrigeerida ühest silmast rohkem, teisest vähem, siis saad Blicki edasimüüjate juures ise valida, milliseid dioptreid soovid. Ka on klaaside vahetamine lihtne, kui Sul peaks olema vaja muuta vaid ühe prilliklaasi dioptrit.
Blick ujumisprillid on polükarbonaadist – plastikust, mida kasutatakse ka tavaliste korrigeerivate prillide valmistamiseks. Kõik detailid on lateksivabad.
Kuidas hoolitseda ujumisprillide eest?
Peale kasutamist loputa prillid puhta veega ja jäta õhu kätte kuivama. Ära hõõru klaaside sisepinda, sest see on kaetud spetsiaalse pinnakattega, mis vähendab klaaside uduseks minemist. Ujumisprille ei tohi kanda kuumas ja niiskes õhus – saunas, mullivannis jne.
Miks ei tohi läätsede või prillidega ujumas käia?
Me ei soovita ujumise ajal kanda kontaktläätsesid või tavalisi prille. Kontaktläätse puhul võib koos veega silma ja läätse vahele pääseda bakter ning tagajärjeks võib olla äärmiselt ebameeldiv silmapõletik. Kas võivad ujumise ajal läätsed lihtsalt silmast ära kaduda. Prilliklaaside puhul võib nende pinda (sh ka nende spetsiaalset pinnakatet) kahjustada basseinis olev kloorivesi, merevees olev liiv jne. Seetõttu on nii läätse- kui prillikandjatel mõistlik hankida endale dioptritega ujumisprillid