Prillikool

Prilliklaasid

  1. Kui tihti tuleb nägemist kontrollida?
  2. Mis on kontoriprillid?
  3. Kas ma peaksin valima klaasist või plastikust prilliklaasid?
  4. Mida tähendavad numbrid ja arvud prilliretseptil?
  5. Mida ma saan teha prillide eluea pikendamiseks?
  6. Kuidas prille õigesti puhastada?
  7. Mis on toonitud ja fotokroomsed prilliklaasid?
  8. Miks kasutatakse prilliklaasidel erinevaid pinnakatteid?
  9. Millised prilliklaaside tüübid on olemas?

Kui tihti tuleb nägemist kontrollida?

Soovitame nägemist  kontrollida iga kahe aasta järel. Nägemist saab lasta kontrollida optikakauplustes optometristide juures. Silmaarsti juures võiks käia iga 3 aasta järel.

Mis on kontoriprillid?

Niinimetatud arvuti-, töö- või kontoriprillid on parim valik neile, kes peavad pidevalt vaatama erinevatele lähidistantsil olevatele kaugustele – näiteks tehes arvutiga tööd, tuleb vaadata nii ekraani, klaviatuuri kui arvuti kõrval olevat teksti.

Arvutiga tööks on võimalik tellida ka 0-dioptriga (st ei korrigeeri nägemistugevust) peegeldumisvastase kattega prillid. Sellised prillid aitavad normaalse nägemise korral vähendada monitori ekraanil tekkivaid peegeldusi ning parandada nägemiskvaliteeti. Nii väsivad silmad vähem. Arvestama peab sellega, et need prillid tuleb eest ära võtta, kui soovid kontoris ringi liikuda – muidu on nägemine udune.

Kas ma peaksin valima klaasist või plastikust prilliklaasid?

Kuigi me räägime prilliklaasidest, on optika mõistes tegemist prilliläätsega. Lisaks ei valmistata tänapäeval prilliläätsesid mitte ainult klaasist (mineraallääts), vaid ka plastikust (orgaaniline lääts). Kuna inimeste elustiil, tööülesanded, vajadused ja harjumused on erinevad, siis ei ole võimalik öelda, et üks on parem. Plastikust lääts on purunemiskindlam ja kergem, kuid oma pehmuse tõttu on seda kergem kriimustada. Mineraallääts on küll kriimustustele vastupidavam, kuid ka raskem ning kipub kukkumisel purunema.

Konsulteeri oma optometristiga, kes aitab Sul kindlasti Sinu jaoks sobivaima valiku teha.

Mida tähendavad numbrid ja arvud prilliretseptil?

Kontaktläätsede ja prillide retseptidel on kirjas lisaks sarnastele parameetritele ka mõned erinevad. Nii näiteks on läätsede puhul lisaks vaja teada ka läätse kumerust ja diameetrit.

OD– parem silm

OS– vasak silm

BC – kumerus (base curve). See lühend, mis esineb ainult kontaktläätsede retseptil, näitab silmade kuju – mida järsem on kumerus, seda väiksem on number.

PD on vahekaugus inimese silmaterade e pupillide vahel – silmavahe. Prilliklaaside keskkohad peavad olema kohakuti pupillidega.

SPH või SF tähistab sfääri ehk korrektsiooni tugevust. Tavaliselt käib numbri ette kas „+“ või „-“ märk  vastavalt sellele, kas tegemist on kaug (+)- või lühinägelikkusega (-). See lühend esineb nii prillide kui läätsede retseptil

CYL tähendab silindrit ning selle tähise leiad prilliretseptilt siis, kui Sul on astigmatism. Kui tavaliselt on silmamuna kenasti ümmargune, siis mõnel inimesel on selle eespind veidi munaja kujuga, mille tõttu on nägemini veidi moonutatud või hägune. Silindrit tähistatakse alati numbriga, mille ees on „+“ või „-“ märk.

AXIS ehk kalle kraadides (0-180°) märgitakse retseptile vaid juhul, kui on märgitud CYL suurus. Kui astigmatism on vaid ühel silmal, siis märgitakse silinder ja kalle ainult ühe silma jaoks.

Prisma (pr) – kasutatakse siis, kui tahetakse prillidega korrigeerida nn laiska või kõõrdi vaatavat silma.

ADD – kui vajatakse prilli nii kaugele kui lähedale vaatamiseks, siis märgitakse kaugele vaatamise tugevusele lisatugevus ADD-na nt. 1,0 1,5 1,75 jne

DIA ehk diameeter on mõiste, mis esineb ainult kontaktläätsede retseptil. See näitab kontaktläätse suurust millimeetrites ühest läätseservast teise.

Mida ma saan teha prillide eluea pikendamiseks?

1. Hoidke prille tugevas prillitoosis.

2. Ärge asetage prille lauale või muule kõvale pinnale klaasiga allapoole.

3. Prille ei tohi jätta päikese kätte (näiteks suvel auto armatuurlauale), kuna kõrge kuumus võib prilliklaasi pinnakatet kahjustada. Samuti võib äärmuslik temperatuuri kõikumine viia pingest tingitud mõranemiseni ja/või prilliklaasi pinnakatte kahjustumise või koguni eraldumiseni.

4.  Prillide hoidmine vanni või kraanikausi serval võib samuti klaaside eluiga vähendada, kuna pesu- või kosmeetikavahendite pritsmed mõjuvad klaasi pinnakattele kahjulikult.

5. Olge ettevaatlik juukselakkide ja parfüümide pihustamisel – need võivad rikkuda prilliklaaside pinnakatte.

6. Ärge kandke prille pealael, kuna sellises asendis võivad prilliraamid väänduda ning klaaside fookuskese nihkuda. Prilliketid ja –paelad aitavad küll vähendada ohtu, et prillid maha kukuvad ja purunevad, kuid ilmaasjata ei maksa oma prille nende abil rippumas kanda –  raamid ja prillide hinged on kerge pinge all ja võivad kergemini viga saada.

7. Aeg-ajalt kontrollige prillisangade hingi ja raami kruvisid, et need oleks korralikult kinni.

8. Mõningaid lihtsamaid prilliraamide remonditöid saate lasta teha optikakauplustes. Kuid kui prillide klaasid on rikutud, siis neid vigastusi pole kahjuks võimalik parandada.

Kuidas prille õigesti puhastada?

1. Võimaluse korral kasutage spetsiaalset prilliklaaside puhastusvahendit ja mikrofiiberkiust puhastuslappi. Puhastuslappi tuleb samuti aeg-ajalt pesta (kuni 40°C vees), kuid ärge kasutage pesu pehmendavaid aineid ega loputusvahendeid – nende jäägid kangas võivad jätta prilliklaasile puhastamise jäljed (triibud).

2. Prilliklaase ei tohi kunagi puhastada kuivalt! Peske neid jaheda jooksva vee all neutraalse (happevaba) puhastusvahendiga. Pange üks tilk pesuvahendit peopesale, vahustage see sortsu veega ja alles siis pange tekkinud vaht klaasi pinnale.  Peale pesu kuivatage klaasid mikrofiiberkiust lapiga.

3. Ärge kasutage äädikat, aknapuhastusvahendit või muud olmekeemiat. Prillide puhastamiseks neile „hingamine“ ei ole piisav– nimelt ei jõua nii klaasidele piisaval määral niiskust ning klaaside kuivalt hõõrumine võib neid kahjustada.

4. Ärge kasutage prillide puhastamiseks pabertaskurätikuid, majapidamispaberit ega suvalist riidetükki, sest need võivad sisaldada karedaid osakesi, mis prilliklaaside pinda kriimustavad.

5.  Peske regulaarselt vee ja seebiga ka prilliraame, kuna naha happesus, mustus, higi ja kosmeetikavahendite jäägid võivad raamidele (eriti plastraamidele) kahjulikult mõjuda.

6.  Klaaside puhastamisel ärge hõõruge neid ringikujuliselt, sest juhul, kui klaasi ja puhastuslapi vahele on jäänud mõni tilluke kare osake, siis kriibib see klaasi pinda. Pühkige klaase suunaga nina poolt prillisanga poole.

Mis on toonitud ja fotokroomsed prilliklaasid?

Toonitud prillilääts on tavaline päikeseprilliklaas, millega saab nägemist korrigeerida. Need võivad olla nii ühetoonilised kui sujuva üleminekuga (ülemine osa tumedam, alumine heledam). Toonitud prilliklaase tehakse mitmes erinevas värvitoonis (pruunid, hallid, rohekad)

Fotokroomsete prilliklaaside puhul muutub klaasi värv UV-kiirguse mõjul – mida rohkem on päikest (UV-kiirgust), seda tumedamaks muutub klaas. Kuigi see tundub olema väga mugav lahendus ka autojuhtidele, tuleb meeles pidada, et kui auto esiklaas on UV-kiirguse filtriga, siis ei pruugi tavalised fotokroomsed läätsed piisavalt tumeneda.

Osad fotokroomsed klaasid muudavad aga värvi nähtava valguse kiirguse mõjul. Sellised klaasid sobivad hästi ka autojuhtidele.

Fotokroomse katte saab lisada igale prilliklaasile ning sellele lisada omakorda peegeldumisvastane või hüdrofoobne pinnakate.

Miks kasutatakse prilliklaasidel erinevaid pinnakatteid?

Mõnest pinnakattest on abi prilliklaaside ehk prilliläätsede vastupidavuse suurendamiseks, teistest jälle nägemise parandamiseks.

Kõvapinnaga prilliläätse puhul on suhteliselt pehmele plastikpinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis muudab läätse pinna vastupidavamaks.

Peegeldusvastane kate aitab vähendada prilliläätse pinnal tekkivat ebamugavat ja nägemisteravust halvendavat valguse peegeldumisefekti. Selline pinnakate sobib eriti hästi arvutikasutajatele või pimedal ajalt autoga sõitmiseks. Lisaks sellele on peegeldusvastase kattega lääts märkamatum ning tundub silma ees kergem. Peegeldusvastasele kattele on võimalik lisada veel vetthülgav pinnakate.

Vett ja mustust hülgav pinnakate (hüdrofoobne pinnakate) vähendab prillide liiga sagedase puhastamise vajadust, kuna see pinnakate on äärmiselt sile. Superhüdrofoobne töötlus annab eriti sileda pealiskihi – klaasidele ei jää pidama mustus ega veepiisad.

Hüdrofoobse pinnakattega klaasid “higistavad” tunduvalt vähem ning nende puhastamiseks piisab kui kasutate spetsiaalset mikrofiiberlappi.

Kui optometrist soovitab prillidele nii kõva- kui peegeldusvastast katet, siis tasub seda kindlasti kaaluda.

Millised prilliklaaside tüübid on olemas?

Ühevaatelised ehk monofokaalsed klaasid on sama tugevusega kogu klaasi ulatuses.  Sellised klaasid sobivad Sulle juhul, kui vajad prille kas ainult kaugele või lähedale vaatamiseks.  Näiteks kui loed palju, ning kaugele vaatamiseks Sa prille ei vaja või vastupidi.

Mitmevaatelised ehk multifokaalsed klaasid on mõeldud nii lähedale kui kaugele vaatamiseks. Multifokaalsed klaasid jagunevad kahevaatelisteks ja progresseeruvateks.

Kahevaatelised ehk bifokaalsed klaasid võimaldavad oma vaatevälja „jagada“ – klaaside ülaosa võimaldab vaadata kaugemale ning läbi klaaside alaosa on on võimalik lugeda. Sellised klaasid tunned ära poolkuu-taolise „luugi“ järele klaasi pinnal.

Progressiivklaaside tugevus muutub sujuvalt ülaosast kui alaosani, mistõttu moodustub klaasi keskosas sobiv optiline tugevus ka nö keskdistantsi jaoks. Selliste prillidega näed igale vajalikule distantsile, kuid mitte igast klaasi osast – igale distantsile vastab teatud ala klaasil.  Need klaasid sobivad Sulle juhul, kui vajad prille erinevatele kaugustele vaatamiseks.

C-Welli progressiivklaasid on toodetud FreeForm tehnoloogiat kasutades. See tähendab, et läätse pind modelleeritakse matemaatiliselt, mis annab suuremad võimalused läätse pinna töötlemiseks vastavalt prillikandja vajadusele. Lääts ei ole enam standardne ja fikseeritud parameetritega nagu tavatehnoloogiat kasutades.